LOOJANGULE vastu kappab

Am          C             G            Am
Ba‑ba‑ba‑ba‑baa, ba‑ba‑ba‑baa,ba‑ba‑ba‑baa 2x

Am
LOOJANGULE vastu kappab
C
üksik hobune,
     G7
kuhu viib küll tema tee,
        Dm       Am
kas tal pole peremeest?
Am
Kiirest jooksust sasitud on
C
uhke ratsu lakk,
     G
tolmune on sile nahk,
        Dm         Am
kauneis silmis valuvahk.
 
         C
Miks nii on?
G            Dm         Am
Sind ei vaja keegi enam nüüd.
       C
Ja kas on
G             Dm          Am
selles kõiges sinul üldse süüd,
        C
et meil kõik
G        Dm          Am
masinate abil tehtud saab,
    C
aga sind
G       Dm         Am
inimene varsti unustab?

Am          C             G            Am
Ba‑ba‑ba‑ba‑baa, ba‑ba‑ba‑baa,ba‑ba‑ba‑baa

Am         
Koplist pääs’nud, aina otsib
C             
oma kodu veel,
       G           
alles jäänud on küll tee
     Dm        Am
aga maja pole see.
Am
Põrnitseb sind sajasilmne
C
kivihiiglane,
        G
justkui sulle selgeks teeks,
      Dm        Am
et sa oled viimane.

         C
Miks nii on?
G            Dm         Am
Sind ei vaja keegi enam nüüd.
       C
Ja kas on
G             Dm          Am
selles kõiges sinul üldse süüd,
        C
et meil kõik
G        Dm          Am
masinate abil tehtud saab,
    C
aga sind
G       Dm         Am
inimene varsti unustab?
Am          C             G            Am
Ba‑ba‑ba‑ba‑baa, ba‑ba‑ba‑baa,ba‑ba‑ba‑baa 2x