Laualinad

D                     A
Me laualinad nurmedel on pleekind
                         D
    ja ligunenud aastaid linaleos.
                              A
    Su poole olen ikka joosta leekind,
                                D
    sest süda sääl on, tegu aga eos.

        A                        G
    Ehk kokku saame jalamil, mis lumest
                   A          D
    on päris vaba, hele päikesest.
                                     A
    Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest
       G          A         D
    ja Sina minu imest väikesest.
    
    Ma usun, et on otsimistel tipud
    kuid millisel neist Sina võbised?
    
    Vaid udu, mille loorides Sa ripud,
    ja pulmalised. Ammu tõbised.

    Ehk kokku saame jalamil, mis lumest
    on päris vaba, hele päikesest.
    Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest
    ja Sina minu imest väikesest.
    
    Me laualinad nurmedel on pleekind
    ja ligunenud aastaid linaleos.
    
    Su poole olen ikka joosta leekind,
    sest süda sääl on, tegu aga eos.

    Ehk kokku saame jalamil, mis lumest
    on päris vaba, hele päikesest.
    Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest
    ja Sina minu imest väikesest.